Loo eestseisus käis koos ja arutas, et võiks teha Spordihoone kõrval oleva suusaraja juurde disc golfi harjutusala. S.t. päris sellist kohta ei mahu sinna tegema, kus profid saaks oma võistlusjanu rahuldada aga harrastajatele mõned korvid saaks panna küll.
Isegi suusatajatele oleks ohutu - pigem on ime, kui seal rajal keegi suusatamas-jalutamas käib. Ja pigem on hea, kui sinna parki mingit tegevust saab. Vähemalt meie aleviku lastel oleks ka midagi rohkemat teha
AGA
see on nüüd selline ettevõtmine, kuhu saab kindlasti mingeid projekte ja meetmeid ja muid rahataotlusi kirjtuada - kuid selleks, et reaalselt pihta hakata, leidsime et oleks vaja aru saada, kas päriselt ka mõni mõtte toetaja on olemas.
Kes toetab ning on nõus 50 eurot disc golfi korvide ja väikse raja moodi asja püsti panemisse panema andke kommentaarides teada.
Kui 10 panustavat huvilist saab kokku - siis aleviku eestseisuse poolt teeme ära.
Huvitav, et see spordihoone tagune ala nii ideederikas on igalpool. Mina käin seal aastaid jooksmas ja ei sooviks disciga pihta saada, seega ei toeta. Sooviks rahulikult jooksmas käia kohas, kus vähegi loodust ümber on. Pigem paigaldage see korv jõeäärde, kust välja tõrjuda kevad-suvised napsutajad.
Korvid on seal jooksuraja juures kindlasti võimalik paigutada nii, et jooksjad pihta ei saaks. A’la et visatakse pigem jooksurajalt kuhugile keskele või eemale. Ei tea detaile - need kes disc golfiga rohkem kodus kindlasti oskavad aidata kui päris detailseks planeerimiseks läheb.
Hetkel tundub jooksurada pigem alakasutatud ning igati kasuks tuleks kui kasutust tuleks pigem juurde.
Raja loomisel tuleks kindlasti arvestada hoolduskuludega. Nendeks on näiteks niitime, tii alade korrasolek jne. Raja valmimisel vastavalt kavale võib mõelda ka raja kasutustasu peale. Millega näiteks hooldust ja arendust rahastada. Planeerimisel võiks lähtuda kohalike harrastajate mõtete ja soovidega. Lisaks tasuks uurida jõeääre poole laienemise võimalusest. Rahalise poole pealt kui plaan ja projekt paigas tasub hooandjas teema üles võtta. Kui rada jääb eelkõige kohalike harrastajate jaoks siis võib mõelda ka tsipake odavamate korvide peale. Prismas 60€ tükk. Neid vajadusel küllaltki lihtne modifitseerida ka. Kõik muidugi oleneb soovidest ja rahalistest vahenditest.
Eelmisel aastal oli meil analoogne idee ja selleks sai isegi loodud MTÜ Jõelähtme Discgolf. Erinevatel põhjustel jäi aga asi pooleli. Hea meel on näha, et idee on ka kellegi teise peas tekkinud.
Jõelähtme vald on minu hinnangul ainuke vald lähikonnas kellel pole oma avaliku rada, kus soovijad saaks tasuta mängimas käia.
Hea meelega oleks oma teadmiste ja kontaktidega abiks raja loomisel ja ka hilisemal haldamisel.
Radade loomise rahastamiseks tuleks kaasata võimalusel kohalikku omavalitsust ja ka kohalikke ettevõtteid, kelle reklaami saaks rajal (tii ala kaardil, korvil) välja panna. Samuti on hooandja hea idee, kuidas ka kohalikku kogukonda juba alguses ettevõtmisse kaasata.
Kõige kulukam osa raja loomisel on korvide soetamine. Need peaks olema vastupidavad. Nii ilmastikule, kui ka kasutusele. Prisma ja Motoneti omad tunduvad küll soodne lahendus aga need ei ole mõeldud radade jaoks. Loodetavasti hakkab Loo rahvas, peale raja valmimist, endale neid aeda ostma, et oma puttimise vormi lihvida.
Raja hoolduse mõttes oleks “suusarada” algatuseks hea koht, millest alustada. Hoolduse kulusid saaks samuti katta näiteks nädalamängude korraldamisega, kus osalustasust mingi protsent läheks raja halduseks ja osa auhinnafondi.
Mängijate ja jooksjate ohutus on kindlasti raja planeerimisel prioriteet nr. 1. Hea planeeringuga on võimalik teha nii, et jooksjad, suusatajad ning disci mängijad mahuvad sinna ilusti ära.
kas minna nö all-in’i, leida maad juurde ning rajada mastaapsem discgolfipark, mis oleks atraktiivne mängumaa ka tõsisematele kettapilduritele. Lool on olemas logistilised eeldused, et olla discgolfarite seas regulaarseks nädalavahetuse meelispaigaks. On vaid tarvis teha mõned õiged otsused, et see potentsiaal nüüd realiseerida. See tähendaks kindlasti korralike discgolfi korvide soetamist, mis oleksid PDGA-reeglistikuga vastavuses. Siin oleks mõistlik nõu pidada ja pakkumist küsida Eesti juhtivatelt discgolfi varustuse edasimüüjatelt (Discsport.ee ja Discgolf.ee). Populaarne on ka teha koostööd valla ettevõtetega, et leevendada rahastuse probleemi.
Sõltub, milline on eesmärk. Kui peamine mõte on saada lastele tegevust juurde, siis variant 2 on igati OK. Olenemata sellest, millise variandi juurde jääme, ütlen selge ja kõlava “Jah!”, mina olen selle mõtte toetaja.
Kettagolfi mängijate arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning kohati on Harjumaal tekkinud olukord, kus rajale pääsemist tuleb oodata pea 40 minutit. Samas on keskkonnaameti nõudmisel mitu kettagolfi rada Harjumaal suletud ja praegu nõuab amet raja teisaldamist ka Saue tammikust.
Saue linna keskel asuv tammik jaguneb põhimõtteliselt kaheks, millest osa on kaitse all ja seal kettagolfi mängida ei tohi.
Kaitsealustele parkidele kehtib üldine kaitsekord, mis annab keskkonnaametile kaalutlusõiguse, mida seal teha lubatakse ja mida mitte.
Vaidlusalune kettagolfirada asub osaliselt vanas võsastunud mõisapargis.
“Sinna alla on tulnud sarapuuvõsa, aga sellegipoolest on ta loodusväärtus, mis väärib kaitset ja hoidmist, mida ei tohiks lagedaks raiuda ega seda alustaimestikku ilma vastavate mõjuhinnanguteta eemaldada,” selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olev Avarsalu.
Just tihe taimestik ongi Avarsalu sõnul see kooslus, mida tahetakse kaitsta. Nii heidabki amet rajategijatele ette, et maha on võetud üksjagu võsa ning teerajad on tehtud mitme meetri laiusteks.
…
