Loo aleviku eestseisus (tubli, Väino!) tegi veidi eeltööd ning vaatas ringi, kas ja kuhu oleks võimalik Lool tekitada selline asi nagu kogukonna viljapuuaed.
Tuli välja, et selleks on olemas täitsa mõistlik ja suur maatükk, kus tegelikult suur midagi muud teha ei saagi (st. midagi ehitada ei tohi). Nimelt Kuusiku tänava alguses on Loo Vesi OÜ jaam, mis asub valla maal ning kus on kaitsetsoon, mis välistab enamuse tegevusi.
Laias laastus on sobiva maatükikese suurus ca. 5000 ruutmeetrit, vald põhimõtteliselt lubaks seda kogukonna viljapuuaiana kasutada. Ja mis mitte vähetähtis - see on enamvähem normaalses kohas, mida inimesed näevad ning mööda kõnnivad.
Maatükk on enamvähem mõistlikus korras, seal on mingi kogus mullahunnikuid ja vajab planeerimist. Mingi tõenäosusega vajab ka täiendavat pinnase toomist, kuna meie kandis paepealsel selle loodusliku kattekihiga eriti miski kasvada ei taha.
Nüüd enne, kui hakata suuremalt möllama oleks vaja teada mõningaid asju:
kas üldse on sellist asja nag kogukonna viljapuuaeda vaja?
kas on meie Loo alevikus inimesi, kes (kasvõi talgude korras) on nõus kogukonna viljapuuaiale käsi külge panema ning aitama, nii füüsiliselt kui ka näiteks asjaajamise mõttes
kas aeda peaks veidi rohkem planeerima - a’la mõne maastikukujunduse kooli õpilased võiks meelitada diplomitööd kirjutama/tegema meie aiast, et see saaks ohtralt ära planeeritud
kas meil on mõnda toredat ettevõtet Loo alevikus, kes oleks valmis jõuga (väikse rahaga võib-olla mulla toomiseks) seda projekti toetama
kas on meil inimesi kes oleksid nõus sügisel käsi külge panema, et viljapuid kinni katta kaitsmaks talvel metsloomade eest? Seda on siinkandis kindlasti vaja - kitsed ja jänesed on meil talvel üsna maiasmokad
vallavalitsusest peaks uurima, palju meie heakorra allhankijad tahaksid selle lapikese suvel niitmise eest raha ning kas see ei ole väga skaalast väljas?
ikkagi pikaajaline hooldus on sellisel projektil vaja ette välja mõelda. Kasvõi kord või paar aastas puude lõikamine
Ühesõnaga - Loo aleviku eestseisusele oleks vaja tagasisidet - kuhu suunas ning millise tempoga võiks edasi liikuda.
See on nüüd teema, milles ilma reaalse kaasamiseta ja kaasa löömata head asja ei tule !
Suurepärane idee, mis sai esitatud juba eelmisele eestseisusele kui see mõte nüüd jalad alla saaks oleksin nõus igati kaasa aitama. Olen üpris kindel, et kui võtta ühendust Räpina aianduskooliga siis mõni kursus teeks koostööd, teema ning maastik esitaks piisavalt väljakutset.
Tallinna linn toetab linnaaianduse mittetulundustegevuse taotlusvooru kaudu tänavu 22 kogukonnaaia tegevust, sealhulgas viie uue kogukonnaaia rajamist ning 11 olemasoleva aia arendamist, samuti kuue erakooli ja -lasteaia õppeaia rajamist. Oma kogukonnaaed on nüüd igas linnaosas.
Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on heameel tõdeda, et linlaste algatusel loodud kogukonnaaiad on viimastel aastatel muutunud aina populaarsemaks. „Kui eelmisel aastal sai linna toel rajatud kokku kolm uut kogukonnaaeda Kadriorus ja Pirital, siis seekord tekib juurde viis uut kogukonnaaeda: Mustamäel, Haaberstis, Kristiines, Kesklinnas ja Nõmmel. Arvestades linnaaianduse arenguid ka varasematel aastatel võime öelda, et söögitaimede kogukondliku kasvatamisega saab nüüd tegeleda igas linnaosas,“ rääkis Klandorf ning lisas, et toetuse summa on möödunud aastaga võrreldes samuti märkimisväärselt kasvanud. „Esimest korda avati taotlusvoor eelmisel aastal ja siis toetas linn 12 kogukonnaaia tegevust 40 000 euroga, tänavu ulatub summa juba üle 78 930 euro ja toetatakse 22 aia rajamist ja arendamist.“
Väärt mõte, aga peate arvestama, et ressurssi läheb sinna päris omajagu juba alustuseks. Traktoriga tegelikult asi suht lihtne. Vaja need toomingad ja pajud ja muu jama sealt kivide vahelt kätte saada. Seejärel umbes 30-40 koormat mulda ja komposti sinna kivide otsa. Kokkuvõttes võiks nii umbes 10 aasta pärast päris ilus viljapuu aed olla, kui kevadised lõikused igal aastal ära teha ja väetust kevadel-sügisel juurde anda. EDU!
Eestseisuse poolt on rahastustaotlus KOPi saadetud. Eelkõige küsisime raha viljapuude istikute hankimiseks.
Ootame mis tulemus rahastustaotluse peale tuleb. Loodame igatahes parimat.
Muus osas on platsile toodud ca. 100 tonni mulda. Esialgu veel seda laiali ajama ei hakka. Seda mulda läheb eelkõige vaja sügisel, kui jõuame reaalsete istutusaukude tegemiseni. Siis kulub päris muld sinna aukudesse (paekivi kõrvale) hädasti ära.
Tõenäoliselt tuleb sügisel paluda natuke valla (rahalist) abi, kui vaja reaalselt istutusaugud puurida, selleks läheb kütust ja aega. Ning võimalik, et kui tõepoolest kõik õnneks läheb, siis on vaja ka talguliste abi.
