Valitsus algatab Tallinna ringraudtee eriplaneeringu

Valitsuse tänase otsusega algatatakse Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamine, millega kavandatakse avalik elektriraudtee kaubavedude ümbersuunamiseks kesklinnast ning Ülemiste reisiterminalist.

v.t. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120134002/kaart-valitsus-algatab-tallinna-ringraudtee-eriplaneeringu

Planeeringu järgi suunatakse tulevikus uue raudteetrassi kaudu Tallinna kesklinnast ja Ülemiste reisiterminalist ümber Paldiski poole liikuvad kaubaveod, sh ohtlikud veosed ning täiendust saab sellesuunaline ühistranspordiühendus.

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul võimaldab ringraudtee rajamine Eesti suurimate sadamate, Paldiski ja Muuga, arengut, ent ei hakka teenindama pelgalt kaubavoogusid, vaid ka reisijaid. „Harjumaa inimeste liikumisvõimalused kindlasti avarduvad, kuna ringraudtee tähendab uusi ühistranspordiühendusi Lagedi-Ülemiste-Paldiski liinil ning Tapa-Tallinna-Paldiski suunalist liikumist,“ rääkis minister.

Ringraudtee riigi eriplaneeringu rajamise vajadust näevad nii Harjumaa Omavalitsuste Liit, kohalikud omavalitsused kui ka ettevõtjad. Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2 ja see hõlmab Harju maakonnas Tallinna ja Keila linna ning Jõelähtme, Raasiku, Rae, Kiili, Saku, Harku, Saue ja Lääne-Harju valdu. Rapla maakonnas jäävad planeeringualasse Kohila ja Rapla vallad. Planeering algatati esialgu suuremal maa-alal, detailne lahendus kehtestatakse üksnes ringraudtee ehitamiseks vajalikul alal.

Menetluse käigus otsitakse kõigepealt ringraudteele sobilik asukoht ning seejärel koostatakse sobilikus asukohas detailne lahendus. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on kuni 6 aastat.

1 Like

Ka ERR uudis ringraudtee planeeringu teemal
https://www.err.ee/1608864869/valitsus-algatas-tallinna-ringraudtee-eriplaneeringu

Valitsus algatas Tallinna ringraudtee eriplaneeringu, et kuue aasta jooksul selgitada välja pealinnast lõunast mööduva Muuga-Paldiski raudtee rajamise võimalused. Esialgu pole ka selge, kas raudtee hakkab kulgema Ülemiste järvest põhja või lõuna pool.
Riigi eriplaneeringu ala hõlmab uudsena ka Tallinnast lõunasse suunduvat raudteed. Nimelt peaks planeering selgitama välja, kas lisaks ringraudteele on võimalik luua raudteeühendus ka Paldiski ja Rapla vahel.

“Eriplaneeringu pikkus on planeeritud kuus aastat. Aga see puudutab tõesti planeerimist, investeerimisotsuseid meil veel ei ole. Küll me kuulutame veebruaris välja ka hanke ja selleks on meil ka olemas 260 000 eurot, et otsida keskkonnamõjude hindamise konsultatsioonide partner. Kogu selle planeeringuprotsessi jooksul me vaatame kõik oma transpordiühendused üle ja raudtee on planeeritud tõesti ka Rapla juures Rail Balticuga ühinema,” rääkis riigihalduse minister Riina Solman.

Eriplaneeringu algamise ettepaneku tegi Harjumaa omavalitsuse liit, sest Tallinna ja Paldiski vaheline raudteeliin looks paremad võimalused kaupade ja inimeste liikumiseks Tapalt Paldiskini. Vallad soovivad kiiret eriplaneeringu menetlemist, sest tiheasustuse planeerimisel soovivad nad teada, kus raudtee asuma hakkab.

“Me saaksime kindlalt ära planeerida trassikoridori, sest sellest lähtuvalt juba järgnevad valdade-linnade üldplaneeringud, kohalikud detailplaneeringud. Täna ongi see ju nii-öelda planeeritud, aga ka nii arendajad kui ka kohalikud omavalitsused esitavad küsimusi, et mis sellest lõpuks saab, kas see planeering algatatakse, kas sellega liigutakse edasi,” lausus Harjumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Andre Sepp.

Raudtee trass algab Muuga sadamast ja kattub alguses Rail Balticu trassiga. Seejärel möödub raudtee Tallinnast, läbib pealinnast lõunasse jäävad vallad ja jõuab lõpuks Paldiskisse. Siiani pole selge, kas raudtee hakkab kulgema Ülemiste järvest põhja või lõuna poolt.

“Algatajad ei ole seda ise välja valinud, see on tegelikult planeeringu ja uuringute ülesanne,” märkis Sepp.

Tallinn saaks raudteega linnast välja viia kaubaveod ja ohtlikud veod ja eelistab seega lõunapoolset varianti.

“Põhja poolt Ülemiste järve, sellega Tallinn kindlasti nõus ei saa olla, sellepärast et esiteks hakkaks seesama rongiliiklus (segama) Rail Baltic terminali ja teiselt poolt on meil ju ka Luite asum ja ka mõned teised asumid. mis jääksid selle rongiliikluse tihendamise tõttu ebasoodsasse olukorda,” lausus Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.